Hei armas lugeja.
Kuigi ma üldse ei tea miks mu statistika näitab, et mul niipalju lugejaid siiski on (tervenisti 10 tk on teid siin). Ma pole ju sisugi siia lisand. Kuid ehk nüüd siis tõesti asi muutub. Tahaks loota ju.
Teate olen aus väga suur kringel oli seda kõike siin lugedes, ikka väga tugev kringel. :D Millest kõigest ma ka ei kirjutand. Kuid olgem ausad ja täesti 100% ausad, siis see ei muutu. Jään ikka siia enda elust ja enda maailma probleemidest kirjutama. Sest aus tahaks ka ükskord Malluka tasemele jõuda. (kes ei tahaks eks )
Ah et teeks lühikokkuvõtte enda elust siiani siis.
Esiteks minust endast siis, olen hetkeseisuga 24 aastat siin maamunal juba. Ulmeline, et seda tõesti niipaljuks on juba saanud. Kuid jah, igapäevaselt käin oma argipäevatööl ja naudin elu oma mehe ja poja seltsis. Ning jaa (DAA), sündis poisu kes kaalus 4030g ja oli 51cm pikk, 03.12.2016 nägi siis see ime ilmavalgust. Nüüdseks õndsad 4 aastat meie elu vürtsitanud ja praeguseks 107cm pikk ja 20.1kg . Lihtsalt siuke väike võrdlus.
Tegelt on poisu nüüdseks ikka väga usin. Käib lasteias ja on muide väga osav legodest ehitaja. Ulmeline kuidas tema fantaasia lendab ja juttu ja erinevaid leiutisi tuleb uksest/aknast. Samas on ta väga südamlik poiss. Kes ikka tuleb ja kallistab kui tunneb, et seda ta just vajaks. Nimelt viimaselajal oleme kokku leppinud, et kallistame kui tunneme, et enesetunne on kehva. Hehe, eks see ole emme lootus, et poisu veel ei oleks nii suur , et öelda et ta ei soovi kalli. Sest olgem nüüd päris ausad, see aeg pole enam kaugel.
Ning mis muud selle ajasees juhtunud. Kolisime ühest linnaotsast teise, sest noh tehti parem pakkumine, saime suurema kodu ja nüüdseks on ka selles kodus elamine natukene kõhkluste all tänu meie Koroonakesele. Kuid praegusest hetkesst suveni on siin kõik veel turvaline ja kindel.
Ja muidu paarisuhtes olles siis nagu ikka igas suhtes ka meie oleme selle ajasees draamatsenud ja mõelnud kas me tõesti ikka peaksime koos olema. Jah tunnistan, pole just toredaim mõttekõlksatus, kuid olen aus meil kõigil on neid hetki. Kuid siis jälle leiad, et misasja just see mees ongi õige oma heade ja veadega. Eks me keegi pole ju täiuslik ja ma usun, et ka minul on puudujääke.
Samas selle kõige sees on jagunud ka aega oma ainsate sõbrannadega( jah mul oli kunagi ka füüsiliselt sõbrannasi, imestan vahest isegi) tülitseda. Kellega leppida ja kelle seisukohtadest mitte aru saada ja need suhtlused on kadunud. Võibolla just sellepärast olengi taaas leidmas seda Bloggimaailma. Et kuskil oma tundeid ja olekut väljendada. Võimalik, mina ei välistaks praegusel juhul midagi :D
Olen aus aasta 2020 oli uuulme, peale selle Korooona jamale kõik see kodune draama kaasa arvata mõtlesingi, et see aasta jääb viimaseks. :D Ilma naljata. See oli õudne ja tahaks loota, et see ei kordu. No vähemalt praeguseks hetkeks proovin ise teha kõik, et ei korduks. Ning loodan, et ka teie kõik elasite selle jubeda aja üle ja mõtlete kuidas teha oma elu veel meeldejäävamaks.
Teate minu nipp sellele kõigele, ärge antke alla.
Ükskõik kui raske, ära lihtsalt lase pead norgu.
Näeme juba järgmises postituses.
Püsi terve!
Kommentaarid
Postita kommentaar