Having a guy dump you and say “We can still be friends” Is like having your mom say “Your dog died but you can still keep it”
Heihopsti :*
Niisiis, tekkus siuke mõte, et võtaks üle pika aja oma blogi käsile ja kirjutaks sellest teile kuidas mul viimaselajal läinud siis ka on. Kuna ma absull ei mäleta üldse mllal viimati siia postitasin ja vahepeal on nii nii palju muutunud siis mõtlesin et kirjutan lühikokkuvõtte kõigest ehk. Vähemalt üritan kõik siia kirja panna.
Niisiis alustagem sellest, et mu eluke on suure pöörde üle elanud. Nimelt on uus elu ja uued väljavaated elule.
Nagu ma arvan, et te juba teate elan ma nüüd ühe väge toreda noormehega koos (kui loed seda siis tea, et ma armastan sind) Eks selle kõigega on kaasnenud ka tõuse ja möönu. Sellepeale ütleks, et eks me keegi ei sobi koheselt uude perre ja ei kohane nende tavadega. Aga ehk lõppuks me kõik siiski sobime sinna kus meie ise end ideaalselt tunneme. (lootust peab olema)
Vahepeal sai (LÕPUKS) Kihnus ka ära käidud. Nimelt mu elukaaslase õe mees on kihnlane(kui võib nii öelda) Koos nendega sai oma äkkmõte ellu viidud. Nimelt läksime laupäeval õhtuse praamiga munalaiust ''Reet'' 'ga Kihnu. Sõit kestis kuskil tunnikese. Meri oli natuke tormine ja kõigutas aga see meie meeleolu ei muutnud. Terve tee Kihnu sai korralikku möllu pandud, joodud, naerdud ja niisama lõbutsetud. Mida polnudki ammu tunda saanud. Kihnu jõudes läksime otsejoones Andre (elukaaslase õe mees) vanemate juurde, et oma asjad autost sinna jätta ja kõhukesed täis süüa. Kuna kell oli juba hiline, sõimegi punud täis ja läksime mulle siis eskursiooni tegema. Kuna usute v mitte ma olin elus esimestkorda Kihnus just see suvi. Tundsin end kui teisel planeedil/riigil seal. Imeline kohake. Kus alkoholi öösel just ''ODAVALT'' ei saa (Big smile) .
Üks suurimatest muudatustest on nimelt töökoha vahetus. Nimelt sai siis Scanfili komponentide koostajast hoopis Wendre padjaliini töötaja, kes õmbleb päevas 8 tundi patju. Sest hea uni on meie põhimõte!
Juunis sai aga Tallinnas käidud (seeaasta esimest korda a arvatavasti ka viimast :D ) . Tibulinnukesel oli ju lõpetamine mida ei tohtinud ju maha magada. Ise olles öösel tööl ja hommiku kell 6'st koju jõudes punu täis söönud ning 3h magada saanud. Kuid ei saanud lasta ju sel tähtsal päeval meist mööda joosta. Niipalju oli vaja ju teha, kingitusele oli ju omapärast välimust vaja anda ning ennest tuli ju ka sättida. Terve tee tallinnasse mõtlesin, et me jumala eest ära ei eksi. Sest no Tallinn pole meile mõlemale just lemmik koht. Aga kord kui Maardus, Kallavere keskkooli ees olime. Olime õnnelikud, et kohal ja isegi õigeaegselt No 15min hilinemist on meile ju lubatud :D. Aktus nagu ikka oli igav ja tüütuuu... Kuid eks need aktused kõik ole sellised. See hetk, kui kullake sai oma elu, selle hetke kõige tähtsamad paberid kätte, see hetk oli hindamatu. Oiii kui õnnelik ma kullakese üle olen! Ta on reaalselt supertubli. Kiidan teda taevani ja no, et ta enda gümnaasiumi ka nüüd ilusti ära teeks. Targem tots kui mina no <3 (Love ya ROOKOL). Kuid kui kord aktus ja õnnitlus läbi sai oli neil klassiga vanematele istumine korraldatud seal samas kooli sööklas. Kuhu meie otsustasime, et ei lähe. Ei näinud väga mõtet sinna türgima minna, inimesi oli ikka tohutult. Ja no ei saa mainimatta jätta seda VENELASTE kampa kes terve aktuse lollitasid nagu mingid 5 aastased. Halloo inimesed te nägite vähemalt vanusepoolest mingi 15-18 välja, oleks võinud siis käituda ka ju vastavalt. Kuid mis ma siin ikka halvustan. Kui nemad eemale jätta oli aktus ju suurepärane. Peale aktust võtsime kullakese autosse ja no kuna ma pole iial kullakesel Maardus külas käinud siis pidi ta näitama kuhu minna. Sest ma reaalselt ei teadnud. :D Kui me kord kohale jõudsime olid kullakese vanemad juba mässaa hakanud, grill oli soojas ja lauake vajas katmisel meie abi. Esijalgne plaan oligi kõhuke siis täis süüa ja istuda jutustada.(polnud kullakest niiammu näinud). Kuid see plaan jäi lühikeseks. ;) Kuna kullakese mõlemad vanemad panid minema ja terve maja jäi tühjaks siis mõtlesimegi, et tühja kah paneme pidu. Siis ei pea kullake öösel vähemalt suures majas üksi olema. Ja hommikul lähme siis kui kullake klassi lõpureisile läheb. Mõeldud tehtud! Nii saigi hoopis poes käidud ja naistele (meile kullakesega) viina, siidrit ostetud, kuna juhuslikult olime Pärnust ennem juba kastitäie õlut ostnud ja see oli auto pagasiruumis juba olemas polnud meestele jooki vaja. Nii siis saigi kõik ühiselt söödud ja jutustatud, kui tuli see hetk kus vanemad lahkuma hakkasid. Vanemad läinud hakkasime meie koristama, sest no olgem ausad kes jokkis peaga enam koristada jõuab :D Koristamine võttis vaid 10 min kuskil ja oligi laud ilusti köögis tagasi ning nõudki pestud. Niisiis otsustasime et istume kööki lauataha, paneme suurestoas muusika käima, ning lihtsalt hakkame jooma ja jutustame elust. Jällegi mõeldud tehtud.Öösel aga tekkus mõte sauna teha, kindlasti see täispeaga just parim plaan polnud aga no hakkama me sellega saime. Pean tõedema, et olen siiani väga õnnelik, et sel õhtul Tallinna jäime. Sest seda õhtut poleks küll ühegi teise vastu vahetanud. (thanks sis selle õdusa õhtu eest) Õhtu ol küll imeline, kuid see eest hommik tuli meile kõigile väga raskelt. Tuli juba enne kella 8 ärgata ja teele asuda. Aus olla siis keegi meist polnud veel kainegi. Kuid suund Pärnusse oli vaja ette võtta. Kui me kord kella 10 lõpuks koju laekusime lausus mu kullakallis elukaaslane '' Vot nüüd tunnen, et hakkan alles kainenema'' :D (Jah ta oli terve tee pohmakaga sõitnud) :D ''
Niipalju siis sellest.
Aus olla siis rohkem nagu ei oskagi kohe kirjutada siia. Kui siis eelmisest nv'st, ning lähipäevadest. (ausalt rohkem meeles pole, vb ei olnudki rohkem põnevaid sündmusi seesuvi, kes seda teab, pea ei võta lihtsalt enam)
Eelmine nv sai siis plaanitud lõpuks see kauaoodatud ''Maale minek''(koos mu mehe väikevennaga). Maale läksimegi lapsi hoidma. Kuna me aga reedel olime õhtuses vahetuses ja reedel maale minna ei saanud läksime laupäeva lõunal. Sõit nagu ikka on sinna kuskil tundaega, seekord läks vähe kauem, kuna Taalist sai mehe väikevend Timo ka kaasa võetud. Kord kohale jõudsime siis lapsed ei suutnud uskuda, et lõpuks on nende kullakallis täid Kissu kohal. Ja jääb veel ÖÖSEKS! Ööseks jäämisega oli üks hea kild, nimelt tuli mu pisike 3 aastane onu-tütar Lisann minujuurde, kutsusilmad peas ja küsis.
Lisann :''Tädi kissu sa jääd meile täna ööseks eksole?''
Mina: '' No mai tea, peaksin jääma we?''
Lisann:'' No emme ütles, et sa jääd seega sa pead jääma ju'' (ise kutsusilmi tehes)
Mina:'' No kui emme sulle nii ütles siis ju ma pean jääma.''
Lisann (seekord aga karjudes tahatuppa emmele) : ''Kuuslid emme tee ruumi, tädi jääb ööseks!''
( Kas mitte lapsed pole imelised)
Õhtul käisime lastega koos õues veel mängimas, nimelt siis onulastega Kerret (1), Lisann (3), Keron (4) ja siis meie pisike Timo (5) . Õhtul käisid lapsed kõik vannis ning läksid magama. Meie aga istusime ja jõime koos mu vanemate ning naabrinaise ja naabrimehega. Istusime jutustasime ja naersime. Ja no elus esimestkorda julgesin vanemate nähes suitsu teha ;) Isa ei suutnud oma silmi uskuda :D poole öö peale ärkas aga Kerret üles ja lasi korralikku jorinat mul süles kuskil tunnikese enne kui ma ta korralikult magama tagasi sain. Aga no eks ema rõõmud ju olegi sellised. ;) Pühapäev algas rahulikult kella poole 8'st, kui kõik pisikesed pudinad meie voodisse jooksid ja meie peal, kui batuudil hüppama hakkasid. Olen sellest äratusest kaua aega puudust tundnud. Nüüd siis oli taas üks selline imeline hommik koos pisikestega. Pühapäevast sai kahjuks ka see päev kus me lõunaune ajal teele asusime taas koju.
Nii möödus siis meie imeline nv eelmisel nädalal ;)
Kuna ma aga hetkel olen väsinud siin trükkimisest ja peaksin tegelt süüa tegema hakkama siis ma otsutsain, et lisan nüüd pildid ja siis lähen aga kanapastat tegema. ;)
*pilte*
Arvuti lööb ainult ''ERROR 404'' koguaeg ette.
Armastusega sinu rookolikaalikas:*
Niisiis, tekkus siuke mõte, et võtaks üle pika aja oma blogi käsile ja kirjutaks sellest teile kuidas mul viimaselajal läinud siis ka on. Kuna ma absull ei mäleta üldse mllal viimati siia postitasin ja vahepeal on nii nii palju muutunud siis mõtlesin et kirjutan lühikokkuvõtte kõigest ehk. Vähemalt üritan kõik siia kirja panna.
Niisiis alustagem sellest, et mu eluke on suure pöörde üle elanud. Nimelt on uus elu ja uued väljavaated elule.
Nagu ma arvan, et te juba teate elan ma nüüd ühe väge toreda noormehega koos (kui loed seda siis tea, et ma armastan sind) Eks selle kõigega on kaasnenud ka tõuse ja möönu. Sellepeale ütleks, et eks me keegi ei sobi koheselt uude perre ja ei kohane nende tavadega. Aga ehk lõppuks me kõik siiski sobime sinna kus meie ise end ideaalselt tunneme. (lootust peab olema)
Vahepeal sai (LÕPUKS) Kihnus ka ära käidud. Nimelt mu elukaaslase õe mees on kihnlane(kui võib nii öelda) Koos nendega sai oma äkkmõte ellu viidud. Nimelt läksime laupäeval õhtuse praamiga munalaiust ''Reet'' 'ga Kihnu. Sõit kestis kuskil tunnikese. Meri oli natuke tormine ja kõigutas aga see meie meeleolu ei muutnud. Terve tee Kihnu sai korralikku möllu pandud, joodud, naerdud ja niisama lõbutsetud. Mida polnudki ammu tunda saanud. Kihnu jõudes läksime otsejoones Andre (elukaaslase õe mees) vanemate juurde, et oma asjad autost sinna jätta ja kõhukesed täis süüa. Kuna kell oli juba hiline, sõimegi punud täis ja läksime mulle siis eskursiooni tegema. Kuna usute v mitte ma olin elus esimestkorda Kihnus just see suvi. Tundsin end kui teisel planeedil/riigil seal. Imeline kohake. Kus alkoholi öösel just ''ODAVALT'' ei saa (Big smile) .
Üks suurimatest muudatustest on nimelt töökoha vahetus. Nimelt sai siis Scanfili komponentide koostajast hoopis Wendre padjaliini töötaja, kes õmbleb päevas 8 tundi patju. Sest hea uni on meie põhimõte!
Juunis sai aga Tallinnas käidud (seeaasta esimest korda a arvatavasti ka viimast :D ) . Tibulinnukesel oli ju lõpetamine mida ei tohtinud ju maha magada. Ise olles öösel tööl ja hommiku kell 6'st koju jõudes punu täis söönud ning 3h magada saanud. Kuid ei saanud lasta ju sel tähtsal päeval meist mööda joosta. Niipalju oli vaja ju teha, kingitusele oli ju omapärast välimust vaja anda ning ennest tuli ju ka sättida. Terve tee tallinnasse mõtlesin, et me jumala eest ära ei eksi. Sest no Tallinn pole meile mõlemale just lemmik koht. Aga kord kui Maardus, Kallavere keskkooli ees olime. Olime õnnelikud, et kohal ja isegi õigeaegselt No 15min hilinemist on meile ju lubatud :D. Aktus nagu ikka oli igav ja tüütuuu... Kuid eks need aktused kõik ole sellised. See hetk, kui kullake sai oma elu, selle hetke kõige tähtsamad paberid kätte, see hetk oli hindamatu. Oiii kui õnnelik ma kullakese üle olen! Ta on reaalselt supertubli. Kiidan teda taevani ja no, et ta enda gümnaasiumi ka nüüd ilusti ära teeks. Targem tots kui mina no <3 (Love ya ROOKOL). Kuid kui kord aktus ja õnnitlus läbi sai oli neil klassiga vanematele istumine korraldatud seal samas kooli sööklas. Kuhu meie otsustasime, et ei lähe. Ei näinud väga mõtet sinna türgima minna, inimesi oli ikka tohutult. Ja no ei saa mainimatta jätta seda VENELASTE kampa kes terve aktuse lollitasid nagu mingid 5 aastased. Halloo inimesed te nägite vähemalt vanusepoolest mingi 15-18 välja, oleks võinud siis käituda ka ju vastavalt. Kuid mis ma siin ikka halvustan. Kui nemad eemale jätta oli aktus ju suurepärane. Peale aktust võtsime kullakese autosse ja no kuna ma pole iial kullakesel Maardus külas käinud siis pidi ta näitama kuhu minna. Sest ma reaalselt ei teadnud. :D Kui me kord kohale jõudsime olid kullakese vanemad juba mässaa hakanud, grill oli soojas ja lauake vajas katmisel meie abi. Esijalgne plaan oligi kõhuke siis täis süüa ja istuda jutustada.(polnud kullakest niiammu näinud). Kuid see plaan jäi lühikeseks. ;) Kuna kullakese mõlemad vanemad panid minema ja terve maja jäi tühjaks siis mõtlesimegi, et tühja kah paneme pidu. Siis ei pea kullake öösel vähemalt suures majas üksi olema. Ja hommikul lähme siis kui kullake klassi lõpureisile läheb. Mõeldud tehtud! Nii saigi hoopis poes käidud ja naistele (meile kullakesega) viina, siidrit ostetud, kuna juhuslikult olime Pärnust ennem juba kastitäie õlut ostnud ja see oli auto pagasiruumis juba olemas polnud meestele jooki vaja. Nii siis saigi kõik ühiselt söödud ja jutustatud, kui tuli see hetk kus vanemad lahkuma hakkasid. Vanemad läinud hakkasime meie koristama, sest no olgem ausad kes jokkis peaga enam koristada jõuab :D Koristamine võttis vaid 10 min kuskil ja oligi laud ilusti köögis tagasi ning nõudki pestud. Niisiis otsustasime et istume kööki lauataha, paneme suurestoas muusika käima, ning lihtsalt hakkame jooma ja jutustame elust. Jällegi mõeldud tehtud.Öösel aga tekkus mõte sauna teha, kindlasti see täispeaga just parim plaan polnud aga no hakkama me sellega saime. Pean tõedema, et olen siiani väga õnnelik, et sel õhtul Tallinna jäime. Sest seda õhtut poleks küll ühegi teise vastu vahetanud. (thanks sis selle õdusa õhtu eest) Õhtu ol küll imeline, kuid see eest hommik tuli meile kõigile väga raskelt. Tuli juba enne kella 8 ärgata ja teele asuda. Aus olla siis keegi meist polnud veel kainegi. Kuid suund Pärnusse oli vaja ette võtta. Kui me kord kella 10 lõpuks koju laekusime lausus mu kullakallis elukaaslane '' Vot nüüd tunnen, et hakkan alles kainenema'' :D (Jah ta oli terve tee pohmakaga sõitnud) :D ''
Niipalju siis sellest.
Aus olla siis rohkem nagu ei oskagi kohe kirjutada siia. Kui siis eelmisest nv'st, ning lähipäevadest. (ausalt rohkem meeles pole, vb ei olnudki rohkem põnevaid sündmusi seesuvi, kes seda teab, pea ei võta lihtsalt enam)
Eelmine nv sai siis plaanitud lõpuks see kauaoodatud ''Maale minek''(koos mu mehe väikevennaga). Maale läksimegi lapsi hoidma. Kuna me aga reedel olime õhtuses vahetuses ja reedel maale minna ei saanud läksime laupäeva lõunal. Sõit nagu ikka on sinna kuskil tundaega, seekord läks vähe kauem, kuna Taalist sai mehe väikevend Timo ka kaasa võetud. Kord kohale jõudsime siis lapsed ei suutnud uskuda, et lõpuks on nende kullakallis täid Kissu kohal. Ja jääb veel ÖÖSEKS! Ööseks jäämisega oli üks hea kild, nimelt tuli mu pisike 3 aastane onu-tütar Lisann minujuurde, kutsusilmad peas ja küsis.
Lisann :''Tädi kissu sa jääd meile täna ööseks eksole?''
Mina: '' No mai tea, peaksin jääma we?''
Lisann:'' No emme ütles, et sa jääd seega sa pead jääma ju'' (ise kutsusilmi tehes)
Mina:'' No kui emme sulle nii ütles siis ju ma pean jääma.''
Lisann (seekord aga karjudes tahatuppa emmele) : ''Kuuslid emme tee ruumi, tädi jääb ööseks!''
( Kas mitte lapsed pole imelised)
Õhtul käisime lastega koos õues veel mängimas, nimelt siis onulastega Kerret (1), Lisann (3), Keron (4) ja siis meie pisike Timo (5) . Õhtul käisid lapsed kõik vannis ning läksid magama. Meie aga istusime ja jõime koos mu vanemate ning naabrinaise ja naabrimehega. Istusime jutustasime ja naersime. Ja no elus esimestkorda julgesin vanemate nähes suitsu teha ;) Isa ei suutnud oma silmi uskuda :D poole öö peale ärkas aga Kerret üles ja lasi korralikku jorinat mul süles kuskil tunnikese enne kui ma ta korralikult magama tagasi sain. Aga no eks ema rõõmud ju olegi sellised. ;) Pühapäev algas rahulikult kella poole 8'st, kui kõik pisikesed pudinad meie voodisse jooksid ja meie peal, kui batuudil hüppama hakkasid. Olen sellest äratusest kaua aega puudust tundnud. Nüüd siis oli taas üks selline imeline hommik koos pisikestega. Pühapäevast sai kahjuks ka see päev kus me lõunaune ajal teele asusime taas koju.
Nii möödus siis meie imeline nv eelmisel nädalal ;)
Kuna ma aga hetkel olen väsinud siin trükkimisest ja peaksin tegelt süüa tegema hakkama siis ma otsutsain, et lisan nüüd pildid ja siis lähen aga kanapastat tegema. ;)
*pilte*
Tööst siis nata. (kahjuks ei lubanud videot lisada :'( , kuid kellel on mu instagram siis seal on see olemas ;) )
Mu kõigekallim kullakene! ;*
Kulleke kelleta ei suudaks vist iial enam. Sa oled mu mõtetes iga hetk mu elus. Ma soovin sisimas, et saaksin sulle endast rohkem anda. Et me saaks rohkem aega koos veeta kui me saame seda praegu. Sa ei kujuta ette kuiväga ma ootan et sa juba mu
''Sweet 18'' oleksid ;) Aga enam pole kaua kullake. Lihtsalt palun tea et sa oled mulle üks tähtsamaid siin maamunal. Ja kui küsid miks just see pilt siis ma lihtsalt in looooooove sellest välimusest, sellest värvist. Kõigest. Sa oled ideaalne kullake.
Arvuti lööb ainult ''ERROR 404'' koguaeg ette.
Armastusega sinu rookolikaalikas:*
Vaata mille ma lõpuks välja võlusin., eksole üks ieline hetk ühest imelisest hetkest. Kullake sa suudad lihtsalt kõike mis sa ette võtad. Edu sulle uues koolis ja uutel õpingutel. Ära siis mind unusta ! :P
<3 <3 <3
Nüüd siis midagi nilbet, ehk kullakese kingitus :)
Maale sõit
Mõtlesin et lisan siia lõppu siis veel selle laulu lingi mida ma terve selle kirjutamise aja kuulasin. Täitsa hea leid oli võib nii öelda. Kuulake ja avaldage FB's arvamust siis kõige kohta.
https://www.youtube.com/watch?v=jCLObtnZJKA
KallidMusidPaid
Kommentaarid
Postita kommentaar